Mis Sa arvad, kui hea kuulaja Sa oled?
Aga kui ausalt Sa ennast väljendad?
Endale hinnangut andes – kas Sa arvad, et asjad on nii või Sul on selleks tõendeid?
AUS ENESEVÄLJENDUS
MIKS ME ENNAST TIHTI AUSALT EI VÄLJENDA?
- Oma töös näen nii tihti sellele kinnitust – me vajame seda, et saaksime ennast ausalt väljendada aga samal ajal vajame me ka kuulatust. Coaching loob inimese jaoks just selle vajatud ruumi – kuulatud ja hinnanguvaba ruumi.
- Kui tunneme kedagi päriselt kuulamas – väljendame me ennast ausalt ja avatumalt. Kuulamine lubab vestlustel sügavamaks muutuda!
Ja teinekord võib juhtuda ka lihtsalt nii, et kõrvad on olemas ja ausus on ka kohal, kuid lihtsalt nende kahe partnerlus ei ole see oodatud ja soovitud partnerlus. Näiteks juhina tundsin tihti, et olen üksinda – mu meeskond oli väga hea kuulaja, ma olin tegelikult inimesena kuuldud ja kuulatud, kuid juhina vajasin ma justkui teist kõrvapaari!
KUI KUULATUD JA KUULDUD ME OLEME?
- olla head kuulajad, mis soodustab meie vestluspartneritel ennast vabamalt ja ausamalt väljendada,
- olla ise võimalikult ausad enda väljendamises, see soodustab avatuma ja efektiivsema kommunikatsiooni kujunemist ning positiivsema tööõhkkonna loomist.
AGA KUI TÖÖKESKKOND SELLIST ISELOOMU EI ESINDA?
Jah, see on see keeruline koht, kus juht küsib endalt, et kust siis alustada? Meeskond ootab justkui muutust, juht tajub vajadust aga asjad ei liigu (ebamugavus, hirm, vastupanu lükkavad tegutsemist edasi). Aga algus on tegelikult lihtne, eeskuju seab suhtumise ja käitumismallid paika – juhi julgus hetkeolukorda tunnistada ja soov muutust luua on kõige algus ja alus! Ja kui see hetkeolukorra kaardistamine või muutuse loomise protsess peaks olema vaevaline, tasub kaasata mõni hea väline mõttekaaslane (mentor, coach, accountability partner, konsultatsioon, koolitus vm).
MIKS TOETADA KUULDUD JA KUULATUD KULTUURI LOOMIST?
Mida arvata sellest, et kuuldud ja kuulatud kultuuri loomine toetab inimestes kaasatuse tunde loomist? Olla kuuldud – see loob töötajates tunde, et nad on kaasatud, kuna saavad ausalt ja vabalt kõiges kaasa rääkida (päriselt kuulamine loob selleks eeldused). Uuringute järgi saavutavad sellised kaasatud töötajad paremaid tulemusi, kogevad vähem läbipõlemist ning püsivad organisatsioonides kauem. Selline kultuur soodustab ka innovatsiooni ja uute ideede tekkimist ning toob endaga kaasa reaalsed käitumismustrite muudatused. Aga kurb tõsiasi on seegi, et ligi 85% (HBR, 2021) töötajatest jätab tihti enda mõtted ja arvamuse väljendamata – neil on hirm saada negatiivse reaktsiooni või tagasiside osaliseks.
Mis Sa arvad, milline on teie meeskonna või organisatsiooni vabalt ja ausalt väljendamise protsent? Palju saab välja öeldud ja palju jääb jagamata?
