EHK MIKS ON JUHI JAOKS NÄRVISÜSTEEMI REGULATSIOON OLULINE?
Tehes juhtide või meeskondade koolitusi, on minuga taustal pidevalt kaasas üks suur kireteema, enesejuhtimine. Antud teema raames ei saa me mööda ka närvisüsteemi seisunditest, mis meid igapäeva- ja tööelus nii toetavalt kui ka takistavalt mõjutavad.
Juhi seisundist rääkides tahaksin ma luua seose juhi närvisüsteemi regulatsiooniga ning meenutada koos, kuidas üks või teine seisund juhi tulemuslikkust või meeskonnaliikmeid mõjutab!
NÄRVISÜSTEEM JA SELLE SEISUNDID
Närvisüsteemi regulatsioon viitab organismi võimele hoida tasakaalu sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi vahel. Sümpaatiline süsteem vastutab “VÕITLE VÕI PÕGENE” reaktsioonide eest, samas kui parasümpaatiline süsteem edendab “PUHKA JA SEEDI” funktsioone. Regulatsioon on hädavajalik keha ja meele rahustamiseks pärast stressirohkeid olukordi ning tasakaalu säilitamiseks igapäevaelus! Näiteks juhi puhul on antud regulatsioonist väga palju kasu, kui ta tegeleb konfliktide lahendamisega, teeb keerulisi otsuseid või kogeb rohkelt erinevaid stressiolukordi. Seisund mõjutab otseselt seda, kuidas ta nende asjadega tegeleb ning toime tuleb!
REGULEERITUD VÕI DÜSREGULEERITUD
Närvisüsteemi puhul saame rääkida reguleeritud närvisüsteemist ja düsreguleeritud närvisüsteemist, mille puhul tasub esialgu meelde tuletada, mida üks või teine seisund endast kujutab.
Reguleeritud närvisüsteemi korral teevad sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem koostööd, võimaldades meil reageerida stressile ning taastuda. Selles seisundis kogeme me rahu ja selgust, suudame probleeme rahulikult lahendada ning oleme emotsionaalselt paindlikud (st suudame konflikti korral säilitada rahu). Füüsiline keha puhul on lihased lõdvestunud ning südamel normaalne rütm.
Düsreguleeritud närvisüsteemi korral oleme me liiga aktiivsed või vastupidi passiivsed (nn konflikti korral ründame, oleme agressiivsed või hoopis eemaldume). Me ärritume lihtsalt ning oleme impulsiivsed. Meil on keeruline stressiga toime tulla ning füüsilisel tasandil kogeme pinges lihaseid ja energiapuudust.
MIDA NEED SEISUNDID JUHI PUHUL KAASA TOOVAD?
Reguleeritud närvisüsteemiga juht on empaatiline, rahulik ja ühendatud.
Rahulik ja ühendatud seisund mängib väga olulist rolli stressirohketes olukordades, mida juhi töös tuleb omajagu ette. Sellise seisundiga juhid suudavad hoida oma mõtlemise ning otsustusprotsessid selgena. Nad suudavad paremini oma otsused läbi mõelda, kuna nende närvisüsteem ei ole pidevalt “võitle ja põgene” seisundis ning nad suudavad oma meeskonda paremini toetada (kuulata, mõista). Nad haldavad oma energiat ja aega paremini, tänu millele on nad ka palju produktiivsemad.
Düsreguleeritud närvisüsteemiga juht on madalama töövõime, kõrgema stressitasemega ning vähem toetavam. Sellise seisundiga juhid võivad olla kergemalt ärrituvad, agressiivsed või liigsed muretsejad. Kõik eelnev aitab kujundada pingelist ja mittemotiveerivat töökeskkonda. Düsreguleeritud närvisüsteemiga juhid on kehvema otsustusvõimega (reageerivad liialdatult, impulsiivselt, mitteratsionaalsed). Selliste juhtide stressitase on kõrge, mistõttu on neil teisi palju raskem toetada ja märgata, mis omakorda viib võimaliku rahulolematuse ning demotivatsioonini meeskonnas. Düsreguleeritud juhid on ka madalama töö- ja keskendumisvõimega (kogevad sagedamini väsimust), mis omakorda mõjutab negatiivselt nende enda kui ka meeskonna produktiivsust.
KUIDAS ENDA SEISUNDI EEST HOOLT KANDA?
Kõik saab alguse juhi teadlikkusest ja teadvustamisest, et millised seisundid on olemas, kuidas need iseendas ära tunda ning kuidas siis oma seisundit paremuse suunas juhtida!
Esimene praktika toetab teadlikustamist ehk mindfulness-harjutuste praktiseerimist ning teine praktika on seotud sügava hingamisega. Mõlemad toetavad närvisüsteemi rahustamist ning aitavad taasluua reguleeritud oleku. Märkan, kuidas enesejuhtimise koolitustel hingamisharjutuste või mindfulness-harjutuste peale reageeritakse – paljud teavad aga vähesed tegelikult päriselt ka praktiseerivad!
Seega tooksin välja mõned igapäevased lihtsad tegevused, mis on kergelt rakendatavad ja lubavad meie närvisüsteemi tasakaalu eest märkamatult hoolt kanda:
- regulaarne füüsiline aktiivsus, liikumine,
- hea ja kvaliteetne uni,
- looduses aja veetmine,
- sotsiaalsed positiivsed suhted ja toetus (turvatunne, vähem stress).
MIKS ON JUHIL OLULINE ENDA NÄRVISÜSTEEMI REGULEERIDA?
Reguleeritud närvisüsteemiga juht suudab luua positiivse ja toetava töökeskkonna, mis soodustab meeskonna heaolu ja ettevõtte edu. Juhi reguleeritud närvisüsteem võimaldab hoida ka selget mõtlemist ning tegutseda tõhusalt ka keerulistes olukordades. Düsreguleeritud närvisüsteemiga juht, vastupidi, võib tekitada pingelise töökeskkonna, mis vähendab meeskonna produktiivsust ja motivatsiooni. Seetõttu on närvisüsteemi regulatsioon kriitilise tähtsusega tõhusa juhtimise tagamisel. Nii on iga juhi otsustada ning valida, millise tulemuse kasuks ta tegelikult täna otsuse teeb. Iga valik mõjutab otseselt või kaudselt juhi seisundit, millel on omakorda tugev mõju teda ümbritsevatele inimestele ning kaasnevatele tulemustele!
Vaadates täna ise tagasi ajale, kus mul selline teadlikkus juhina puudus, märkan nii palju valukohti, mis tänu minu seisundile sai tekkida või jäi hoopis vastupidi ellu viimata!
VIITED:
positivepsychology.com
https://positivepsychology.com/nervous-system-regulation/
psychologytoday.com
https://www.psychologytoday.com/us/blog/my-pleasure/202207/regulate-your-nervous-system-right-now
consciouscues.com
https://consciouscues.com/neuroscience/what-is-nervous-system-dysregulation/
neurofit.app.blog
https://neurofit.app/blog/posts/self-care-for-nervous-system-regulation
