MA OLEN EESOOTAVA JA EESMÄRGID ENDA JAOKS LAHTI MÕTESTANUD?
Sest ettenägelikkus lubab meil enda võimekust rohkem ja julgemalt rakendada?
PEA MEELES, ET OLEME KUJUTLUSVÕIMELISED OLENDID
Inimest eristab teistest liikidest üks oluline võime – kujutlusvõime. Me võime kujutada ette erinevaid võimalikke tulevikke või tulemusi ja see on andnud meile evolutsioonilise eelise. See annab ka meeskondadele ja organisatsioonidele võimaluse teha paremaid otsuseid, arendada strateegilisi plaane, märgata võimalusi ning olla valmis erinevateks võimalikeks väljakutseteks!
See on justkui meie supervõime, mis lubab meil teekonnal tuleviku suunas end palju turvalisemalt tunda, sest oleme tänu kujutlusvõimele üle “vaadanud”, mis meid seal ees oodata võib! Aga paku, palju me seda võimet teadlikult iga päev kasutame? Tõsi, tööelus oleme me selles sammukese ees, kuid kuidas on lood meie eraeluga?
AGA MIKS IKKAGI NII PALJU TULEVIKKU VAADATA JA ETTE KUJUTADA?
Mis siis kui see vastus on tuttavlikkus? Inimese jaoks on üldiselt tuttav = turvaline, turvatunne. Ja nagu Sa lugesid, me oleme võimelised ette kujutama ja ette nägema ka neid asju või tulemusi, kus me ei ole veel käinud või mida me ei ole veel saavutanud! Seega on lihtne luua kaja selle vastandi osas, kus teadmatus = oht, hirm, ärevus ja suurem energiakulu. Oleme inimesena pidevalt analüüsimas ohte ja võimalusi, sest aju töö on lõppkokkuvõttes meid lihtsalt elus hoida ning energiat vastavalt sellele juhtida!
Aga milleks meile ettenägelikkus? Sest vastasel korral katab meie aju üks suur mõtteudu ning emotsionaalne aju hullub – mõeldes erinevaid võimalikke tsenaariume, mis kõik võib juhtuda või tulla! Aga kui me teame võimalikult palju ja täpselt, annab see meile rohkem hingamisruumi ülemõtlemise kõrval tegutsemiseks! Mõtle, mis tunne on töötada meeskonnas, kus on kindel eesmärk, rollide jaotus ja tegevused paigas? Või mis tunne on töötada tiimis, kus kõik on pidevalt muutumises?
Kuulen ja kogen seda tantsu tuttava ja tuttavliku ümber nii tihti – me ei julge minna, sest me ei tunne seda uut kohta, meil puudub ettenägelikkus, sest meil pole plaani, samme ja kaardistatud väljakutseid! Kindlasti tead seda ebamugavat tunnet, mida kogeme uute asjade korral, kuid valime siis jääda selle vana ja tuttava juurde (mis pole alati parim)! Nii jääbki meil enda potentsiaal rakendamata – me oleme võimelised, me võiksime aga hirm, kartus, ärevus, mis “pildi” puudumise tõttu aina vohama lööb, paneb meid edasi lükkama või pooleli jätma! Pildi kujul on see kogemus võibolla midagi järgmist:
Kas pole nii, et see parempoolne pilt tekitab kuidagi parema tunde? Ja just tunne on see, mis meid minekul ja teel olemisel nii tugevalt mõjutab – kui me ei tunne ennast turvaliselt siis me ei taha olla, minna või teha! Isegi kui me saame öelda, et meie kehal on turvaline siis enesetunne on just see, mis meid ärategemisel toetab või vastupidi, tagasi hoiab!
Ja just see enesetunne, see rahulolematus on see, mis inimesi tihti coachingusse toob. Ja sageli saabki selgeks, et kui me väga täpselt ei tea, milles asi ja milline see teine parem variant ka “välja näeb”, siis on tegemist ka ühe teadmatust täis ehk hirmutava ning ärevust loova olukorraga! Isegi kui rahulolematus on nii suur siis soovib meie bioloogia suunata meid ikka sellele turvalisele rajale tagasi, et me ennast kuidagi “ohtu” ei seaks!
ETTENÄGELIK MÕTLEMINE ARENDAB MEIE TULEVIKU INTELLIGENTSUST?
Tuleviku intelligentsus – mis see on? Tänaseid arenguid arvestades tahaks pakkuda AI, eks? Tegelikult on tegemist ühe juhtimismudeliga, mis võtab arvesse meie aju toimimise mehhanisme. Leidsin antud mudeli ühest Taylor Morgani LinkedIn postitusest mõni aeg tagasi ning selle põhjal võib öelda, et tuleviku juhtide kompetentsid on seotud oskustega kuulata minevikku ning osata mängleva kergusega tööd teha tulevikuga (mis näib juhtuvat, mis päriselt juhtub, mis võib juhtuda).
Ehk siis tänapäeva juht (tegelikult me kõik) peame valmis olema oma kujutlusvõimet aina enam kasutama! Miks? Sest pidevalt muutuv maailm ootab meilt aina enam tulevikku vaatamist, tulevikuga töötamist ja erinevate “piltide” loomist kui ka kogemist! Hea paralleel ja värske mälestus on meil kõigil COVID ajast – järsku tuli mõelda 1 võimaliku lahenduse või tulemuse asemel võibolla 10 erinevale ja peab tunnistama, see pani meid kõiki päris kenasti proovile! Ja see tunne, kus eesootav = teadmatus, see ei olnud sugugi meeldiv!
Paar põnevat fakti veel, mida Morgan meie ettenägelikkuse võime osas esile tõi:
- meie ettenägelikkuse võime kasvab hüppeliselt alates 5 eluaastast ning langeb oluliselt 65 eluaasta juures,
- meie ettenägelikkuse võimet mõjutavad veel stress, traumad ja mentaalsed häired (vähendavad suutlikkust) ning näiteks kõrgem emotsionaalne intelligentsus või kognitiivsed oskused (suurendavad võimet).
MILLE OSAS JA KUIDAS TUTTAVLIKKUST ELUS JUURDE LUUA?
Kohad, kus me vähese tuttavlikkuse või ettenägelikkuse käes kõige enam kannatame – muudatused või igapäevasest rutiinist eristuvad momendid (töökoha vahetus, uus roll, uus harjumus, kolimine teise riiki, otsus A või B kasuks jms). Sest kõik eelnev on seotud mingi uue asjaga – uue keskkonna, tulemi või tegevusega.
Mida me siis vajame? On selge, et me ei suuda ja saa kõike ette näha või mõelda, kuid oma emotsionaalse aju rahustamiseks saame me pakkuda võimalikult palju ettenägelikkust ja tuttavlikkust selgelt joonistatud “kaardi” näol. Aga üldiselt ei ole me harjunud selliselt igapäevasele eraelule lähenema, rohkematele inimestele on tuttavlikum näiteks müügi- või turundusplaani koostamine kuivõrd oma uue harjumuse või töökoha vahetuse teekonna kaardistamine!
Kui oled mõne teadmatust või ebamugavust loova olukorraga silmitsi siis on viimane aeg hakata seda selget kaarti sihtkohast (lõpptulemusest) ning plaanist (teekond, tegevused) koostama hakata, vastasel korral teeb Sinu bioloogia kõik selleks, et võimalusel seda teadmatust ehk ohtu vältida!
MILLELE TÖÖALASELT MÕELDA?
Kui mõelda eelnevale kirjeldusele, et vajame rohkem tuge siis kui oleme muutuste keskel, siis on kindlasti üheks haavatavaks momendiks uute töötajate onboardingud. Kui me soovime, et uued töötajad tunneksid end turvaliselt ja elaks täisvõimsusel sisse (saaks oma bioloogia maksimaalselt tööle suunata), on oluline, et sel teekonnal oleks piisavalt ettenägelikkust (mis, millal, kuidas täpselt, kellega), tugev ja selge kommunikatsioon ning silme ees ka suurem nägemus sellest, milliseks inimese karjäär antud ettevõttes kujuneda võib. Seda just tema enda silmade, tugevuste ja eesmärkide läbi!
Sarnast tuge vajavad ka kõik vanemad meeskonnaliikmed, kui laual on näiteks mõne uue positsiooni loomine, muudatused meeskonna koosseisus, tööülesannetes või struktuuris. Mida täpsemalt nad teavad, kas, mis ja kuidas neid mõjutama hakkab, seda turvalisemalt nad ennast tunnevad!
Kohtumiseni enesejuhtimise koolitusel SIIN.
