UUDISHIMU VS AVATUS?
Mõtle korra ühele uudishimulikule inimesele – milline üks uudishimulik inimene välja näeb? Milliseid mõtteid ta Sinuga jagab? Milliselt oma päevi veedab? Milline on üks uudishimulik juht või meeskonnaliige? Aga milline on üks uudishimulik Sina?
Oma viimased paar aastat olen saanud väga palju lugeda, uudistada ja tegeleda enesearenguga ning tunnen, kuidas see on andnud mulle nii palju energiat, motivatsiooni ning uusi perspektiive. Me teame, et inimesed muutuvad ajas pidevalt sest meie aju on pidevas muutumises, kuid muutuste maht ja kiirus sõltub väga palju ka meist endist!
Seda kinnitas hästi hiljuti sirvitud raamat “Super Brain”, et aju arandamiseks ja kasvuks on vajalik AVATUS Ja see sõna nii kõnetas mind, kui mõtleks nii AVATUS = UUDISHIMU? On oluline, et oleksime avatud uutele kogemustele, maailmale enda ümber, uuele infole, teisiti mõtlejatele (praegusel ajal eriti vajalik oskus), uutele inimestele ning oleksime avatud märkama enda ümbrust, päriselt!
Millise kompetentsi selline lähenemine ühele juhile või meeskonnale annab? Hetkel on selleks just õige aeg – astuda muudatusi täis ajastule vastu uudishimu ja avatusega!
TOETAB ÕPPIMIST
Uudishimu käsitluses leiab ka kinnitust, et see toetab uue õppimist ning uue vastuvõtmist. Meie ajule meeldib uudishimu! Erinevates katsetes on selgeks tehtud, et:
◾️ uudishimulik inimene on võimeline õpitud infot paremini talletama,
◾️ uudishimu valmistab aju õppimiseks ette,
◾️ muudab õppimise tasuvamaks, kasu toovaks protsessiks (seos tasu ja naudingu saamisega, dopamiini kogemus)
Mind kõnetab ka väga autopiloodis olemine vs uudishimulikkuse puudmine. Kui oleme autopiloodis siis oleme keskendunud nö to-do listi elluviimisele ning märkamata jäävad ootamatud sündmused nende ümber. Märkan väga selgelt, kuidas need eluetapid, kus olen saanud uudishimulikult maailma ja ennast uurida, teistest eristuvad!
Esitan Sulle väljakutse ja palun analüüsida enda erinevaid rolle uudishimulikkuse luubiga
– millal, miks ja kuidas kogesid uudishimu? Mis see Sulle andis?
