KAOTAME ENDA VÕIMEKUST MÜRASSE?
Mida arvata sellest, et jääme tihti kinni mürasse ja kaotame seeläbi inimesena oma efektiivsust ja võimekust? Mõne jaoks tähendab see justkui iseenda kaotamist! Kindlasti tajud Sa, kui valjuks on meie elu läinud, nii meie ümber kui meie sees!
Sellest tulenevalt tahaksin ma Sinuga täna mõtiskleda – mida teeb aga vaikus meiega müra kõrval? Heaks avanguks võiks olla küsimus, mida vaikus Sinu jaoks tähendab? Või millal Sina viimati teadlikult vaikust või vaikuse valisid? Osade jaoks on see sisemine ja teiste jaoks välimine kogemus. Mida see Sinu jaoks tähendab või sümboliseerib?
MÜRA KOMBITSATE MÕJU?
Põnev fakt, mis mulle silma jäi – kiirabiautode sireenid on täna 6x valjemad, kui 100 aastat tagasi. Miks? Sest meie maailm on lärmakaim kui kunagi varem! (Forbes) Uuringud näitavad, et müral on väga oluline roll stressiseisundi loomisel, stressihormoonide tase tõuseb müra korral märgatavalt. Meie aju ei maga kunagi ning “kuulab” keskkonnast tulenevaid helisid isegi siis kui me magame – selline pidev müra on toiduks ka ärevuse tekkimisele!
Märkasin, kuidas National Geographic sarnasel teemal kirjutas ning tõi välja, kuidas täna ei ole müra käest pääsu isegi vaaladel või delfiinidel selle suure mere keskel. Olulise löögi all on ka lapsed, kes elavad väga mürarohketes piirkondades (lennujaamad, suured sadamad jt). On täheldatud, et antud väikelapsed kannatavad müra poolt tekitatud stressi all ning neil on probleeme lugemise ning tähelepanu juhtimisega. Rohkem ja pikaaegse müra sees viibiv inimene on ärritunud, frustreeritud, vihane ning erinevatele stressoritele rohkem avatud!
MIDA VAIKUS MÜRA KÕRVAL TEEB?
Kui müra osas saame öelda, et sellel on oluline negatiivne mõju meie vaimsele ja füüsilisele tervisele. Siis mida pakub meile vaikus müra kõrval vastu? Täna on teadus kinnitand, et vaikusel on meile oluline tervendav mõju:
- vaikus lubab meie ajul ja kehal puhata,
- vaikuse lubamine, enda nö välja lülitamine – see lubab meie ajul paremini sise- ja välismaailma sees navigeerida,
- tänu vaikusele suudame oma elu paremini mõtestada ning mõista, saada aru, mis on suures pildis meie heaolu mõistes kõige parem,
- vaikus lubab meie kognitiivsel võimekusel taastuda,
- juba paar minutit vaikuses istumist – see muudab meie vereringe toimimist ja surve taset ajule.
Kõik, kes on mediteerinud, teavad või kinnitavad, mida selline vaikus ja vaikimine meile annavad. Aga enim meeldib mulle fakt, et kui me laseme oma ajul mõnda aega vaikuses jõudu koguda, pääseme me paremini ligi oma sisemistele emotsioonidele, mõtetele, mälestustele ja ka ideedele ja me loome tugevama sideme ka varasemalt kogetuga! Ja mõni inimene on kirjeldaud seda ka kui tugevamat sidet oma intuitsiooniga.
VAIKUS KUI PAUS AJULE?
On selge, et vaikus lubab meie kehal ja ühel olulisemal tegelasel, ajul, puhata ja ennast koguda. Kuid mida see täpselt igapäevaelus meie jaoks tähendab? Me suudame siis paremini järgmiste eluliste protsessidega toime tulla:
- reguleerida paremini oma emotsioone, teha paremaid otsuseid ning lahendada probleeme (prefrontaalne ajukoor),
- juhime paremini õppimise ja mäluga seotud protsesse (hipokampus),
- juhime paremini emotsionaalseid vastuseid, agressiooni ning ohu tajumist (amygdala).
Usun, et oled eelnevalt juba kuulnud, et aju võtab kogu kehas toodetavast energiast ligi 20% ära. See tähendab, et teel olemiseks ja ära tegemiseks vajame me energiat. Ja kui me oleme silmitsi faktiga, et vaikus lubab meil energiat kokku hoida ja ennast koguda, kingib vaikus meile võimekust juurde! Ja kui kõik eelnev kõrvale jätta, mõtle korra mõnele masinale, mis pidevalt täisvõimsusega töötab, see lihtsalt kuumeneb üle või halvimal juhul läheb põlema! Mida olulist on siin märgata enda käitumise ja harjumuste juures?
MIDA VAIKUS ON MULLE ANDNUD?
Valkond, kus opereerin, see on täis loomigut, mõttekoormust ja ideid. Sealhulgas ka palju infot. Ühel hetkel läheb „lärm“ nii kõvaks, et sulg enam ei jookse, ideed kiiluvad kinni ja kogemusse tungib seisak. Ma ei taba seda alati ära aga aina enam saan aru – nüüd on aeg vaikuseks ja vaikimiseks. Eks väga palju on see seotud ka lubamisega ja leppimisega, stiilis „Kuidas ma nüüd siis ei avalda arvamust?“ „Kuidas ma nüüd mõnda aega ei ole nähtav?“ jne.
Surve nii välisest kui ka enda seest on mingil hetkel lihtsalt nii suur! Ja kui nüüd lähtuda müra olemusest – ühel hetkel olemegi seisundis, kus meie aju ei luba meil olukorda adekvaatselt hinnata, emotsionaalne aju on nii lärmakas, et hirm ei luba vurrist maha astuda, parem tundub edasi sõita kui maha tulla!
Aga mida enam olen vaikust lubanud, seda enam olen sellest võitnud. See on justkui restart, justkui uue lehekülje keeramine. Seljataga on ligi 1,5 kuud suuremal või väiksemal määral vaikust, pausi, olemist. Läbi on tulnud käia etapid nagu süümekad ja suur tung ikkagi midagi öelda, teha. Poolel teel tuli õnneks appi lubamine ja täna olen vormis, täna olen uut energiat, inspiratiooni ja hingamist täis. Aga nii kui me tegemise ja vallutamise rajale tagasi naaseme, nii oleme ohutsoonis haavatavana tagasi!
Jah, ma tean, mida vaikus mulle annab ja millal ma seda vajan aga kas ma ka õigel ajal uuesti märkan? Kuidas Sina märkad, et nüüd on juba liiga „lärmakas“? Millal on see hetk, millal õigel ajal vurrist maha astuda?
#MAOLEN endale vaikust lubanud
Planeerime Teie meeskonnale ühe ühise enesejuhtimise koolituse?
