ELADA ENDA KESKMEST TÄHENDUS?
Tegemist on ühe minupoolse tihti kasutatava väljendiga, mille järgi on nime saanud ka üks naistele suunatud grupicoachingu programm. Looks esialgu selguse tähenduse osas, selleks, et saaksid postitust sama arusaamisega edasi lugeda. Kui senine väljend kuidagi ei haakunud siis äkki jookseb mõte edasi järgmiste sõnade peale nagu kooskõla ja autentsus? Ütleksin, et selle väljendi peamiseks kandvaks katuseks on järgmine: inimene, kes elab enda keskmest, jääb oma valikutes, eesmärkides, käitumises ja mõtteviisis iseendale truuks ning ei lase välisel ennast suurelt kallutada!
MIKS MA SELLE TEEMA EEST NII SÜDAMEST SEISAN?
Esmapilgul võib see teema üsna pehmelt maanduda, kuid taust on palju praktilisem ja elulisem, kui arvata võiks. Üheks suureks argumendiks on minu isiklikud kogemused, mis lubasid väga selgelt ära tabada, et kui me iseennast väga hästi ei tunne, ühendust iseendaga ei hoia või fookuse suuresti välisesse ära kaotame, võib selle all kannatada tugevalt meie füüsiline kui ka vaimne tervis. Leidsin ennast ühel hetkel keset elustiili ja valikuid, mis mind lihtsalt lõhkusid! Sellises olukorras saavad puudutatud inimesed ka meie ümber (juhina, elukaaslasena jne).
KOOSKÕLA ISEENDAS = SUUREM RAHULOLU
Miks siis ikkagi selle enda keskmest elamise eest nii palju seista? Siinkohal on põnev välja tuua, et uuringud kinnitavad, et selline eluviis, mis on kooskõlas meie tõelise olemusega, toob kaasa ka suurema rahulolu ja heaolu ning me kogeme suuremat eneseteostust! Lisaks on meie elus seeläbi ka vähem ärevust ning depressiooni. Selline endaga kooskõlas elamine pakub ka suuremat tasakaalu meie närvisüsteemile, sest endale truuks jäädes kogeme me ka vähem sisemisi konflikte ja pingeid (positivepsychology.com)
Erinevad psühholoogilised mudelid aga kinnitavad, et see tõelise minaga kooskõla hoidmine kõigi meie igapäevaste väljakutsete keskel eeldab meilt pidevat eneseteadlikkusega, eesmärkidega ja oma väärtustega tööd! On põnev teada, et ka aju ja närvisüsteemi uuringud viitavad, et endaga kooskõlas elamine väljendub meie prefrontaalses ajukoores, kus paiknevad meie otsused ja enesekontroll. See tähendab, et kui me käitume enda keskmest, on ka meie ajutegevus rohkem kooskõlas ning suudame paremini teha otsuseid, mis toetavad päriselt meie väärtuseid ja eesmärke (psychologytoday.com)
KUI ME EI ELA ENDA KESKMEST?
- see paneb proovile meie vaimse tervise (sisemine konflikt, ärevus, suurem stressikogemus),
- see suurendab ebakindlust ja kahtluseid meie sees (mõjub negatiivselt ka suhetele)
- see paneb löögi alla ka meie füüsiline tervise (kehvad valikud, heaolutunde langus),
- see paneb meid kõrvale lükkama neid asju, mis meie jaoks tegelikult olulised sest meis on nii suur soov kuuluda ning teistega sobituda!
KOOSKÕLA HOIDMISEKS VAJAME ME FOOKUST
Kui me teame, kes oleme, mille eest seisame ja kuidas teel olla soovime – on see asi, millest keerulistel või pingelistel hetkedel lõpuks kinni hoida. Ehk selle olulise fookuse annavad meile EESMÄRGID. Oleme üldislt rohkem harjunud seadma ja juhinduma eesmärkidest, mis tulevad välisest ja teistest! Ja kahjuks on meil vähem harjumuseks seada järjepidevalt eesmärke, mis meie isiklikke püüdluseid või unistusi täidaksid. Märkan, et ajas on see vaikselt muutumas sest õhus on olnud õnneks palju olulisi märksõnu nn vaimne tervis või inimeste üldine heaolu.
Sinu jaoks on võibolla põnev teada avastust, et eesmärkide puhul, mis on meie päris minaga kooskõlas, on saavutamise tõenäosus suurem ning nendega kaasnev rahulolu ka kõrgem! Kui eesmärgis on sees meie tõelised väärtused, on selle poole ka psühholoogiliselt kergem pürgida ning me kogeme ka rohkem motivatsiooni! St kui me seame eesmärke, mis ei ole meiega kooskõlas – on nende poole liikumine vaevaline või jäävad need üldse poolikuks (Oxford Academic, Science Publishing Group)
On oluline tunnistada, et me leiame end igapäevaselt nii paljude teemade ja tegevuste vahelt tegutsemast, et ilma selge ja tugeva fookuseta oleme me hajevil. Ja selline hajevil olek suurendab meie kognitiivset koormust ning viib meid enda keskmest tegelikult eemale. Tead ju küll neid hetki, kus avastad ennast mingi projekti või tegevuse keskel küsimast: “Kuidas ma nüüd siia sattusin?” Ilma fookuseta on meil keeruline oma ressursse teadlikult suunata või kasutada. Nagu öeldakse, kui meil ei ole seda selget „majakat“, millest juhinduda, teeme me tõenäolisemalt valikuid ja otsuseid, mis ei toeta meie sisemist kooskõla kogemust!
TEADLIKUM ENESEJUHTIMINE HOIAB VALITUD RAJAL
Teadlik enesejuhtimine teeb kiiremini nähtavaks meie käitumised ning valikud, mis ei toeta endaga kooskõlas elamist. Paremad enesejuhtimise oskused lubavad paremini kohaneda kõigi nende väljakutsete ja olukordadega, mis meie kooskõla iseendaga proovile panevad! Meil tuleb sotsiaalse loomana tunnistada, et seda välisest tulenevat survet saame me tegelikult kõik iga päev rohkem või vähem kogeda ning lõpuks on küsimus selles, kes seetõttu teelt rohkem või vähem siis kõrvale kaldub. Teadlikum enesejuhtimine lubab kiiremini ära tabada meie impulsiivseid ja emotsionaalseid valikuid ning võtta lubab meil enda elu eest rohkem vastutust võtta!
Teiste ootuste, ideede ja nägemuste kõrval on teiseks suureks väljakutseks meie jaoks ka pinge ehk kuidas me endaga kooskõla just stressirohketes olukordades säilitada suudame. Seega küsi endalt, mis on Sinu pingega toimetulemise strateegia, et see Sind endaga kooskõlast lahti ei rebiks?
RESSURSSIDE VAEGUS VIIB MEID ENDAST EEMALE
Kui me oleme väsinud, siis ei suuda me lõpuni viia neid asju, mis meie jaoks olulised..
Teame kõik, et me ei suuda enam selgelt keskenduda, kui kõht on tühi..
Meie enesetunne muutub kehvemaks, vaade asjadele pessimistlikumaks kui me ei saa liikuda..
Ning enesele teadmata võime hommikul ärgata paha tujuga, sest keha pole saanud piisavalt vett ..
Ehk meid hoiavad või lükkavad enda keskmest välja kõige elementaarsemad ressursid, mida me igapäevaselt inimesena vajame on: uni, toit, vesi, liikumine. Ja võime kõik salaja tunnistada, et meil kõgigil tuleb ette perioode, kus üks või teine neist on jäänud natuke kehvemasse seisu? Meie süsteemid annavad kohe häiret kui üks neist olulistest vajadustest on löögi all ning kogu meie bioloogia fookus suunatakse vajaduse täitmisele ümber – muutes kõik muu lihtsalt ebaoluliseks! Näiteks ületöötamisest tekkinud unevaegus ei luba meil pühenduda suhetele, mis meie jaoks üluolulised, me lihtsalt ei jaksa. Lõpuks oleme õnnetud, enda keskmest eemale kaldunud, sest ei ole panustanud sellesse, mis meie jaoks nii oluline. Kui oleme valinud enda vajaduste ja seisundi eest vastutuse võtta, püsime me kergemini enda keskmes ning suudame endaga kooskõla paremini säilitada!
Füüsiliste vajaduste kõrval vajavad hoolt ka meie psühholoogilised põhivajadused: autonoomsus, kompetenstus ja seotus. Kui kogeme pikalt ühe või teise vajaduse osas jõulist piiritletust või isolatsiooni, lükkab see meid tegelikult sarnasesse kogemusse nagu oleks päevi nälginud!
Enda vajaduste eest hoolitsemine tagab meile ka tasakaalus närvisüsteemi, mis omakorda lubab paremini toime tulla välise surve ja stressiga. Võime seda ka vastupidi vaadelda – kui hoolitseme enda närvisüsteemi tasakaalu eest, hoolitseme justkui ka enda keskmest elamise eest! Igatahes lubab selline seisund meil emotsionaalselt stabiilsemad püsida ning erinevaid impulsse paremini kontrollida. Ja kui kõik eelnevad vajadused on oma tähelepanu saanud siis on sellise elustiili juures kõrgelt hinnatud ka: meditatsioon, mindfulness praktikad ja hingamisharjutused.
Seega on üheks meie oluliseks ressursiks on tegelikult meie seisund – kui meie närvisüsteem on tasakaalus, on meil lihtsam teha ka otsuseid, mis oleksid meiega kooskõlas!
IDENTITEETI JA KOOSKÕLA TOETAVAD SUHTED?
Enda keskmest tegutsemise keskel on tuumikuks iseenda tundmine, meie identiteet – uskumused, eesmärgid, väärtused, tugevused, nõrkused ja ainulaadsuse teadlikustamine, mis teeb Sinust ikkagi Sinu? Ka efektiivseks enesejuhtimiseks on vajalik kõrge eneseteadlikkus! Uuringud näitavad, et oleme just tänu selgele arusaamale ja teadlikkusele, kes me oleme, efektiivsemad enesejuhid!
Kuid identiteedi oluliseks peegelduseks ja kujundajaks on keskkonnad ja suhted meie ümber! Me vajame enda ümber toetavaid suhteid, et me saaksime olla iseenda suunas toetavamad. Turvaline suhteruum lubab meil ennast endana väljendada, tundmata taustal hirmu kriitika või hukkamõistu ees. Miks on oluline mõista kõiki enda suhtesüsteeme, mida terve senise elu jooksul oleme kogenud? Sest kõik süsteemid, kuhu oleme kunagi kuulunud või kuulume ka täna, mõjutavad meie eneseväljendust ja -kogemist.
Kõigil meil on elu jooksul olnud süsteeme, mis on lubanud meil rohkem meie ise olla ja siis on seal kindlasti kogemusi, kus pidime iseenda olemusega vastuollu minema! Mõtle kasvõi lihtsalt mõnele inimesele, juhile, meeskonnaliikmele või sõbrale tagasi, kellega olles Sa olid/oled justkui nagu keegi teine? Oluline on teadlikustada, et meil kõigil on selliseid kogemusi, kuid sellest olulisem on töötada teadlikkusega ja mõista – mis on/oli nendes suhetes see, mis pani või paneb Sul ennast, enda väärtuseid või sihte hülgama? Mis on see, mida Sa nii väga kardad kaotada või mis on see, mida Sa selle suhte eest saad?
Tea, et mida tervemad on meie suhtesüsteemid, seda enam julgeme me väljendada enda tõelist mina ning sellistel süsteemidel on oluline mõju ka meie eneseteostusele (psychologytoday.com)
KOOSKÕLAS JUHID JA MEESKONNALIIKMED?
Mulle meeldib, et see enda keskmest elamine kandub edasi kõigesse meie ümber, sest inimesed, kes elavad kooskõlas oma tõelise minaga, mõjutavad oluliselt ka organisatsioonide tulemuslikkust! Inimesed, kes on endaga suuremas kooskõlas, toovad organisatisooni kaasa ka rohkem loovust ja tulemuslikkust!
Uuringud näitavad, et organisatsioonides, kus inimesed saavad tunda end vabana, näidata ja olla need, kes nad päriselt on, seal on inimesed ka rohkem enda tööle ja organisatsiooni eesmärkidele pühendunud ning kogevad vähem tööstressi ning läbipõlemist (psychologytoday.com)
Iseendaga kooskõlas juhid on sageli tõhusad juhid sest nende juhtimisstiil põhineb sellel, kes nad on ja mida oluliseks peavad. Uuringute järgi loovad sellised juhid usaldust, kuna nende sõnad ja käitumine on omavahel seotud ning tõelise olemusega kooskõlas. Teadupärast on usaldus aluseks edukale meeskonnatööle, suuremale kaasatusele ning positiivse organisatsioonikultuuri loomisele. Väidetavalt suudavad iseendaga kooskõlas olevad juhid ka teisi paremini motiveerida ja isnpireerida! (positivepsychology.com)
Meeskonnaliikmete puhul, kes elavad iseendaga kooskõlas, võib oodata avatuma ja toetavama töökeskkonna loomist! Endaga kooskõlas olevad inimesed on avatumad – avameelsed oma mõtteid väljendama ning kuulama ka teiste omi. Nad toovad kaasa tõhusamad suhtlemisoskused ning on paremad konfliktide lahendajad (psychologytoday.com)
Kuidas juht saab toetada inimesi, kelle puhul märkavad kooskõla puudumist?
- töötada inimese eneseteadlikkusega (terviklikult + tööelu),
- luu psühholoogiliselt turvaline ja kaasav töökeskkond, mis lubaks kõigil ennast turvaliselt väljendada, näidata, kes nad päriselt on ja mida mõtlevad,
- luua mitmekülgsust ja eristumist tunnustav organisatsioonikultuur, väljendada sõnumites ja käitumises, et erinevused täiendavad vs ohustavad,
- analüüsida koos töövõtteid ja lähenemisi ning leida igale liikmele see parim ja toetavaim lähenemine, kus ta saab anda ja näidata enda parimat.
29. SEPTEMBER alustab grupicoachingu programm naistele “Elada enda keskmest”, mis pakub toetavat ja inspireerivat ruumi enda eneseteadlikkusega töötamiseks! Programm annab kaasa ka tööriistad, mida ka peale programmi läbimist kasulik töös hoida! Rohkem infot SIIN.
#MAOLEN
