Eelmistes postitustes oleme tutvunud ajukeskse juhtimise põhimõtete ja mõistega. Selles postituses võtame põhjalikumalt ette kaks kriitilist aju‑loogikat, mis mõjutavad juhtimises nii paljut: stress ja selle mõju juhtimisele ning mõtlemise 2 erineva iseloomuga rada (low ja high road). Nng sul on võimalus tutvuda ka neuroteadlased Matthew Liebermani teadusliku mudeliga, mis annab hästi edasi seda, kuidas meie mõtlemine erineb, sõltuvalt sellest, kuhu oleme suunanud oma fookuse!
JUHTIMINE LÄBI “HIGH ROAD” MÕTLEMISE
Kiire, automaatne ning emotsionaalne rada (low road) aktiveerub, kui aju hindab olukorra ohuks ja signaalid liiguvad otse amügdala kaudu – tulemuseks on reaktiivne käitumine (kaitse, vältimine, ärevus). Näide töökeskkonnast: töötaja saab ootamatu kriitika kogu meeskonna ees. Aju loeb seda ohuna: ta tunneb häbi, süütunnet või hirmu ning lülitub sisuliselt välja – loovus ja koostöö kaovad, ta tõmbub endasse või muutub kaitsvaks. Miks pole see hea? Sest automaatsed reaktsioonid põhinevad minevikukogemustel, mitte olukorra hetkelisel hindamisel. Otsused võivad muutuda ebaefektiivseks, koostöö katkeb ja suhted saavad kannatada. Aju ei tööta tulevikku vaatavalt, vaid minevikust reageerivalt.
Kuidas Low Roadilt High Roadile naasta?
- Juht teeb pausi enne reageerimist: “Ma vajan hetke mõtlemiseks.”
- Avatud küsimused, refleksioon: “Mis sind selles olukorras kõige rohkem häiris?”
- Füüsiline liikumine: nn jalutamine aitab muuta aju tasakaalu.
- Turvatunde taastamine: kiire sõnaline kinnitus, et inimene on aktsepteeritud, siin on turvaline, midagi ei juhtu.
Ratsionaalse mõtlemise rada (high road) lubab hinnata olukorda laiemalt, olla empaatiavõimeline ning vastata kaalutletult. Näide tööelust: juht küsib töötajalt pärast pingelist koosolekut vaikselt kõrvale: “Kuidas sa ennast praegu tunned?” Töötaja saab väljendada tundeid, juht kuulab. Koostöö taastub, tekib avatus ja vastastikune mõistmine.
Mis aitab High Roadil püsida?
- Psühholoogiline turvatunne – teadmine, et eksimine ei vii karistuseni.
- Tähenduslikkus ja autonoomia – kui inimesed näevad oma töö mõju ja saavad ise otsustada.
- Juhi rahulik olek – emotsioonid on nakkavad ja kanduvad edasi meeskonda.
Kuidas aidata aga oma meeskonnal nö “kõrgema mõtlemise rajal” püsida:
- Kasuta juhina rahulikke, avatud küsimusi (“Mis võiks olla üks järgmine samm?”)
- Pausid enne otsuseid on ok – isegi 10 sekundit aitab reguleerida, ei kiirusta otsuste või oluliste tegevustega tagant.
- Tunnusta pingutusi, mitte ainult tulemusi – see tugevdab inimeste sisemist motivatsiooni, tulemuste surve võib tuua kaasa stressireaktsiooni, hirmu ja ärevuse.
STRESSIJUHTIMISE TÄHTSUS AJUKESKSE JUHTIMISE PUHUL
Stress ei ole lihtsalt halb enesetunne – see on füsioloogiline seisund, mis mõjutab aju verevarustust ja närvivõrgustikke, ning muudab oluliselt meie käitumist, otsustamist ja koostöövõimet.
Pidev ärevus, ebaõiglus, kriitika või segadus aktiveerivad amügdala, lülitades sisse “võitle või põgene” mehhanismi. Kogu energia suunatakse ohule reageerimiseks – kaovad empaatia, avatus ja loovus. Krooniline stress põhjustab muutusi hipokampuses ja prefrontaalses korteksis, mis vähendavad õppimisvõimet ja kahjustavad mälutööd.
Miks see juhi puhul eriti oluline on? Juhi närvisüsteem häälestab kogu meeskonna. Kui juht on ärev, kiirustav või kontrolliv, levib see seisund peegelneuronite ja vagusnärvi kaudu kogu meeskonda. Kui juht on rahulik, empaatiavõimeline ja kohal, aitab see kõigil teistel samuti keskenduda ja kaasa mõelda.
Soovitused juhile, mida tööelus katsetada või järgida:
- Alusta koosolekuid tänulikkuse ja väikese isikliku jagamisega (aktiveerib dopamiini).
- Igale pingutusele peaks teadlikult järgnema ka lõdvestus (peale suuri projekte, kiiret aega soodustada puhkehetki, lõdvestumist).
- Anna tagasisidet tuginedes faktidele ja tähelepanekutele käitumise osas (väldi hinnanguid).
- Paku aega mõtlemiseks, et vältida reaktsiooni (tulemuseks saad vastuse vs reaktsiooni).
- Juhi oma emotsionaalset seisundit: kui oled ärritunud, pole hea teha olulisi otsuseid + juhi emotsioon peegeldub ka meeskonnaliikmetes.
- Märka meeskonnas madala turvatunde märke: vaikimine, passiivsus, kaitsev hoiak.
- Loo ja hoia pidevalt selgust – ebamäärasus on üks suurimaid stressiallikaid.
- Luba aeg-ajalt ka lihtsatest või nö „mõttetutest“ asjadest juttu teha – selline inimlik kontakt loob suure usalduse.
“Turvatunne ei ole luksus, vaid bioloogiline vajadus.” (S. Porges)
INIMESED VÕI PROBLEEMID – MILLEL ON SINU FOOKUS?
Neuroteadlane Matthew Lieberman kirjeldab kahte vastandlikku närvivõrgustikku:
Default Mode Network (DMN) aktiveerub sotsiaalse mõtlemise, empaatia, eneserefleksiooni ajal. See on võrgustik, mis toetab suhtlemist, sidemeid ja kultuuri loomist – juht, kes töötab töötab antud tasandilt, näeb inimest terviklikult.
Task Positive Network (TPN) aktiveerub probleemilahenduse, analüüsi ja fookuse ajal. Vajalik ülesannete täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks. Kuid üks olulisemaid teadmisi, mida juht peaks teadvustama on see, et see ei töötda koos DMNiga ehk kui juht pöörab tähelepanu probleemide lahendamisele, ei suuda ta inimestele ning suhetele keskenduda ja vastupidi. Ehk siis küsimus Sulle – kus Sina viimasel ajal rohkem aega veedad? Või mille alla on Sinu kalender mattunud – tegevused ja probleemid või suhted ning inimesed?
Ajukeskne juht oskab teadlikult tasakaalustada ning hinnata:
- Millal on oluline tegevustele ja tulemustele keskenduda?
- Millal on vaja inimesi kuulata ja märgata?
AJUKESKNE JUHTIMINE – 3 MÕTET, MIDA IGA JUHT PEAKS MEELES PIDAMA
- Stressijuhtimine on strateegia, mitte tilu-lilu pehmode värk – ajukeskne juht teab, et ainult turvalises keskkonnas saab aju kasutada oma täispotentsiaali. Stressis meeskond ei suuda oma potentsiaali tegelikult kunagi saavutada!
- Low vs High Road mõtlemise tasandid – kui juht suudab aru saada, mis rada parajasti aktiveerub või rajal ta ise, meeskonnaliige mõtleb, suudab ta paremini olukordi lahendada ning meeskonnaliikmeid toetada.
- Ülesanded vs suhted – mõlemad on vajalikud, aga karm reaalsus on see, et mõlemaid korraga ei saa. Ajukeskne juht teab, et tal tuleb aega ja ressursse vastavalt juhtida, et fookust jaguks nii ülesannetele kui ka suhetele.
Loe eelnenud blogipostitusi:
Mis on ajukeskne juhtimine?
Ajukeskse juhtimise põhimõtted (2)
Või planeeri juhtidele nende järgmist arenguetappi: juhtide arenguprogramm “Juhi vundament.
Kasutatud allikaid:
Forbes Business Council (2024): “Effective Leaders Beat Workplace Stress”
Forbes (2024): “The Neuroscience of Emotional Intelligence: High Road vs Low Road”
Forbes (2025): “Your Brain And Resilience: The Science Behind Handling Work Stress”
Harvard Business Review (2017): “Your Brain Can Only Take So Much Focus”
Fast Company (2014): “Your Brain Is Hardwired To Make You One Type Of Leader”
Harvard Business Review podcast (2013): “Big Brain Theory”
Verywell Mind (2018): “Amygdala Hijack and the Fight or Flight Response”
