Kevadel võib kuulda palju kära ja müra tasakaalu ümber. Vähemalt seda kinnitab minu senine teekond juhina kui ka coachina. Hooajaliselt on neid aegu veel, kuid selle kevade lõpusirgel on värskenduseks hea sel teemal natuke mõtiskleda. Aeg on näidanud, et sõna “tasakaal” taga on palju tähendusi ja tundeid – olgugi, et esmapilgul räägiksime justkui ühest ja samast asjast. Sellest tulenevalt avardaks Sinuga koos oma teadlikkust – mis imeloom see tasakaal siis ikkagi on?
Mis siis kui tasakaal on lihtsalt see midagi, mis peegeldab meie hetkelist meeleseisundit?
Ehk siis seda, millised on parasjagu meie mõtted, tunded ja seeläbi ka meie käitumine?
Või, mis siis kui tasakaal on lõpuks see, kuidas me tasakaalust mõtleme ning millise tähenduse me sellele andnud oleme? Võibolla! Mõned mõtted veel …
TASAKAAL KUI TEEKOND?
Ideoloogia tasakaalus elamise ja sinna jõudmise ümber on pannud meid tasakaalu kui mingit konkreetset eesmärki püüdma. See on justkui mingi sihtkoht, mille tabamisel saame öelda – nüüd on see tehtud, oleme kohal! Aga kas pidevalt ja 100% tasakaalus püsimine on tehtav? Realistlik? Vajalik? Kujutan ette, et siin on küsimus perspektiivis.
Siin võib märgata sarnasust ka eesmärkide seadmise ja nendeni jõudmise dünaamikaga – üldiselt keskendume rohkem lõpp-punktile kuivõrd teekonnale endale (kuigi vaikselt on see trend nihkumas). Ja me teame kõik, et sellises kogemuses on rohkem pinget kui tegevustele keskendumisel!
Mis siis kui tasakaal polegi lõpp-eesmärk vaid teekond, mida iseloomustavad erinevad igapäevased tegevused, mis aitavad sellel soovitud rajal püsida? Mis siis kui keskenduksimegi rohkem tegevustele ja süsteemile, mis meie kohalejõudmist kõige enam mõjutavad? Meid ei kummitaks pidevalt see ärategemise ja kohalejõudmise surve. James Clear raamatus „Aatomharjumused“ on sellele hästi viidanud: „ Eesmärgi saavutamine on ainult hetkeline muutus.“ Aga mis juhtub pärast? Mis saab edasi?
Kui tasakaal ongi lihtsalt teekond, siis milline see teekond Sinu jaoks olema peaks?
KESKEL VÕI KALDU?
Selline kentsakas küsimus aga küsin ikka – kui mõtled tasakaalu kogemisele siis, kas asud kõige suhtes keskel või siiski millegi suunas kaldu?
Tasakaalu illustreeitakse tihti kaalukausside näol. Ja kui inimesed tasakaalust räägivad siis väljendavad nad ennast selliselt, et nad ei tohiks justkui kuskile poole liialt kaldu olla, sest see tähendaks tasakaalsut välja vajumist. Tihti on aktiivseks kaaslaseks perfektsionism, mis seab ette ootuse – meid peab jaguma kõikjale ja ühepalju. Aga kas peab? Kuhu peab ja kui palju?
Aga kui nüüd hoolikalt mõelda – kui me oleme kõige keskel ja vähemalt kordki ei käi näiteks paremal või vasakul, siis millele me üldse ennast pühendame? Tihti alustame me tasakaalu otsinguid just sellisest ideaalist lähtuvalt. Kas tasakaal tähendab siis seda, et oleme kõige keskel ning ei pühenda oma aega ja energiat millegile rohkem kui teisele? Oleme keskel ja samas ei kuskil? Samas räägitakse väga palju, et peaksime pühenduma rohkem sellele, mis meie jaoks kõige olulisem. Aga see eeldab ka otsuseid millegi kasuks ja millegi kahjuks!
Öeldakse, et me oleme see, millele tähelepanu suuname.
Aga kui me tähelepanu kõigele suuname – kes me siis oleme?
Või kui me suuname oma tähelepanu ainult 1-2 konkreetsele asjale – kes me siis oleme?
TASAKAAL KUI HARJUMUS?
Kuidas võiks saada tasakaalust harjumus?
Kui mõelda sellele, kuidas inimesed tavaliselt tasakaalu kirjeldavad, siis seal on peidus väga palju tunnet (kui mul on tasakaal, tunnen ..). Aga kui küsida, millised tegevused võimaldasid Sul selleni jõuda, avaneb juba uus perspektiiv.
Me märkame, mis peaks tänasega võrdluses meie käitumises muutuma ja käitumine = meie harjumused. Kui me teame, milline käitumine tagab meile igapäevaselt selle vajatud tasakaalu tunde ning milline mitte – saame liikuda uue harjumuse kujundamise juurde edasi.
Charles Duhiggi on oma raamatus „The Power of Habit“ välja toonud, et kui me ei tea, mis meie vana käitumist esile toob, siis on seda üsna keeruline ka muuta. Kui me tabame täpselt ära selle, kus ja mis meid tasakaalust välja lükkab, saame liikuda uute harjumuste kujundamise juurde!
TASAKAAL KUI VÄÄRTUSTEGA ÜHENDUS?
Praktika on näidanud, et asume tasakaalu otsingutele hetkedel, millal oleme oma väärtustest võõrdunud või kaugenenud. Siin oleks pildis justkui 2 seisundit:
Väärtustest võõrdunud = tasakaalutu, rahulolematu.
Väärtustega ühenduses ja kooskõlas = tasakaalus, rahulolev.
Olen töös klientidega märganud, et tihti alustatakse tasakaalu otsinguid produktiivsuse, planeerimise, elluviimise nurkadest – justkui seal peituks probleem (seal võib ka asi olla või ongi aga..). Harutades oma küsimust aina enam lahti jõutakse üsna pea iseendani ja palju sügavamate teemadeni kui need esmapilgul tundusid.
Mulle meenus, et raamatus „The One Thing“ on kenasti välja toodud, et suurepäraste tulemusteni viivad meid: suure eesmärgi (purpose) olemasolu, prioritiseerimine ja produktiivsus. Mis tähendab, et teemad, mis lauale võtame, polegi nii valed. Lihtsalt küsimus on järjekorras, kuidas teemale läheneme!
Selleks, et saavutada väga hea produktiivsus, tuleb meil kõige ennem üle vaadata oma suur eesmärk (purpose), sealt edasi saame vastavalt prioritiseerima hakata ning jõuda seeläbi ka parema produktiivsuseni. Ehk kui me oleme endale väga hästi selgeks teinud, mis on meie elus kõige olulisem – saab liikuda edasi juba muude teekonda toetavate sammudega.
Ja kui kõige olulisem on teada ning prioriteedid paigas, tundub ju lihtsam ka tasakaalu osas oma teekonda jätkata?
EMOTSIONAALNE PAINDLIKKUS?
Märkan, et kliendid räägivad tasakaalust rohkem hetkedel, millal kogevad suuremat stressi, kaost, muudatusi ja ärevust oma elus. See on selline pideva tegutsemisega seotud seisund, kus isegi mõteteks ei jää enam ruumi! Võibolla meenuvad ka Sulle mõned hetked, kus oled soovinud kogeda rohkem rahu või vaikust, sellist vabamalt kulgemise tunnet? Tihti on just sellistest vestlustest see tasakaalu vaatenurk väja kasvanud.
Huvitav, kas see tasakaalust välja vajumise hetk on just see, kus me enam ei jõua survele vastu panna ja oleme justkui oma teelt maha suunatud ning ei saa keskenduda sellele, mis tegelikult oluline? Või veelgi hullem – me isegi ei märka enam, mis on tegelikult oluline?
Öeldakse, et emotsionaalselt paindlikumad ja teadlikumad inimesed tulevad selliste väljakutsetega kiiremini ja paremini toime ning suudavad rajale kiiremini tagasi tulla. Kuidas? See eeldab oma emotsionaalse seisundiga tegelemist, selle märkamist ning vajadusel käimasoleva vastuvõtmist just nii nagu ta on (vs vältida, mitte tegeleda, vastu hakata, tagasi lükata).
Kui suurt rolli mängib Sinu puhul emotsionaalne paindlikkus, et tasakaalu hoidmisega paremini toime tulla?
Antud kirjutise eesmärk ei olnud kindlalt väita, mis see tasakaal siis ikkagi täpselt on – minu eesmärk oli panna Sind lihtsalt teisi perspektiive ja lähenemisi märkama! Teinekord on see vajalik, et oma olukorda teise nurga alt paremini hinnata!
Ja lõpetuseks paar mõtet, mille külge ise end hetkel haakinud olen. Leian, et lõpuks pole asi ajas, mida iga enda jaoks olulise valdkonna jaoks panustame, vaid oluline on kvaliteet! Tasakaal ei ole unistus ega imeloom – see on see midagi, mida meil on võimalik luua siin ja praegu!
Tasakaalust saab imeloom, kui me ei tee pause, et märgata seda, mis meie sees tegelikult toimub. Oluline on märgata pinget või põhjuseid, mis meid justkui sellest heast kohast välja viivad -teadlikustamata ei saa me tegelikult aru, millega meil tegeleda tuleb ja millele uuesti oma tähelepanu suunama peaksime. Tasakaalust saab unistus, kui meil puudub suurem eesmärk ning ühendus oma väärtustega!
Natuke mõttetööd Sulle kaasa:
- Mida tasakaal Sinu jaoks tähendab? Elus üldiselt + erinevate valdkondade sees eraldiseisvalt – taskaal tööl, tasakaal kodus, tasakaal muudes tegevustes jne. Või kuidas see igas rollis siis täpselt välja näeb?
- Kui räägid tasakaalust, mis tunnet Sa siis taga igatsed? Mida Sa oma ellu sel juhul rohkem soovid?
- Kas tead täpselt, milline on see tasakaalus Sina ja milline on see tasakaalutu Sina?
- Millised tegevused või momendid toetavad seda, et lähed tasakaalust välja?
- Millised tegevused või momendid toetavad tasakaalus püsimist?
- Mõtle läbi, millised väärtused on tasakaalus olles Sinu jaoks kõige paremini hoitud?
- Kuidas on need väärtused täna hoitud?
